Teine nädal Plönis töö ja vaba aeg.

Teisel nädalal pidin olema abis kuumas köögiosas ehk siis seal, kus kuumtöödeltakse toiduaineid. Aga seal on töö nii hästi korraldatud, et seal eriti abi ei olnud vaja, aitasin rohkem Joshuad, kes oli üksi eeltöötlus osakonnas, minul ei olnud selle vastu midagi. Sain teha palju puuviljavaagnaid, mida soovin ka õpida siin, sest Eestis pole mul olnud võimalust neid teha, oleme ainult teooriatunnis neid joonistanud aga sellest eriti kasu  ei ole olnud. Sain esmakortdelt kasutada draakonipuu vilja, papaiat ja ühte vilja mille nime ei mäleta praegu, lisan selle nime hiljem :) Sain valmistada ka palju puuvilja salatit. Sain teada ka seda, et tegemist ei olegi buffee restoraniga vaid kooli sööklaga nimelt õpivad seal rikaste vanemate lapsed optometristideks nad saavad koolis kolm korda päevas süüa. See kõik on seal väga luksuslik. Natuke imelik on mõelda, sest Eestis on koolidele ettenähtud 0,78 eurot koolilõunaks, mis peab sisaldama jooki, pearooga, leiba ja saia või siis jooki, leiba, sai, suppi ja  magustoitu. Nende eelarve pead vähemalt olema 50 korda suurem. Sain ka ühe pettumuse osaliseks selles ettevõttes nimelt kasutatakse seal Sweet Chilli Sauce- i wrappide vahel. Siiamaani arvasin, et selliseid asju luksuslikemas kohtades ei kasutata.

Mina tööhoos, ananassi fileerimas.

Nädalavaetusel käisime kohaliku projektijuhiga Kielis, mis asub Plönist umbes 40  km kaugusel. Külastasime Naval Memoriali, kus oli palju erinevaid laevade mudeleid. Sain silmitsi seista oma suurima hirmuga, milleks on kõrgus. See memoriaal oli üks hiiglaslik torn ja mina kardan kõrgust. Alguses oli väljast seda üsna hirmuäratav vaadata aga sisse minnes ei olnudki nii jube, kui alguses tundus, käisin seal katusel. Katusele läksin mööda treppe aga alla tulin liftiga sest kartsin natukene alla tulla, sest seal oli alumist korrust alla ronides näha. 

Navial Memorial

     Mina kõrgustes

Peale muuseumi külastamist käisime ka ühes hiiglaslikus ostukeskuses, kust mina midagi osta ei tahtnud, sest see oli minujaoks liiga suur. 

Pühapäeva veetsin plönis jalutades, seal oli ka mingi laadamoodi üritus aga võin mainida et ega seal eriti midagi huvitavat ei olnud. Enamuse ajast pühapäeval veetsin jalutades looduses, avastasin ühe looduskauni matkaraja järve ääres, seal on võimalik jalutada või rattaga sõita ümber järve, teekonna pikkuseks on 43 kilomeetrit. Kui ilmad lubavad siis järgmisel nädalavahetusel võtan selle teekonna ratta seljas ette. Lisan natukene loodusfotosid oma postituse lõpetuseks.

                                                            See viimane pilt on tehtud kohast Plöni linnas, kus on võimalik astuda kahe sammuga metsikusse loodusesse